Jump to main content Jump to footer
logo: Astma- og Allergiforbundet - gjør Norge friskere

Ávkkalaš diehtit Elliidallergiija birra (dyreallergi)

nb Dato publisert: Sist oppdatert:

Elliidallergiija 

Ávkkalaš diehtit elliidallergiija birra (dyreallergi)

Eanas guolgaeallit, ja dasto dábáleamos biebmoellit, sáhttet dagahit allergiija reakšuvnnaid. Eai leat dušše guolggain, muhto maiddái allergenat (proteiinnat) ealli tálga- ja čolgarávssain ja goččas masa reagerejit. Smávva gavjjat leat mat seahkanit áimmus eará áibmogavjjaiguin. Go dán áimmu vuoigŋa, sáhttá oážžut allergiija reakšuvnnaid. Heastta, beatnaga ja bussá gavjjain leat 10-20 iešguđetlágán ávdnasat mat addet allerigiija.

Gii sáhttá oažžut elliidallergiija?

Várra ovdanahttit elliidallergiija lea stuorámus smávit mánáin. Elliidallergiija lea dábálaš sis geain lea ástmá ja dihtto de áinnas buohtalaga middallergiijain. Jus mánáin ii leat dihtton mihkege allergiijaid go lea 12-14 jagi boarrásat, de eai leat árbelahttut ovdanahttit elliidallergiija nu stuorrát. Maiddái ollesolbmot sáhttet oažžut elliidallergiija.

Sáhttá váttis ovdagiiti einnostit makkár elliid ii gierdda. Jus galgá ovdanahttit allergiija, de ferte leat guoskkahan dan mii addá allergiija, ja sáhttá adjánit ovdalgo allergiija dávdamearkkat ihtet.

Makkár ealli sáhttá addit allergiija?

Nu go leat namuhan de sáhttet eanas viessoeallit addit allergiija, nu go smávvaspinnit, guolggakeahtes sáhpánat, chinchilla ja oanehisvuovttat kiinálaš puddelat. Smávva eallit, nu go midda, čuoikamonit ja kakerlakkat sáhttet maid allergiija addit.

Heasta ja bussá lea eallit geain leat bahámus allergenat. Heasta mii lea stuoris adda eanet allergenaid go smávit eallit. Bussat joltet viidásit ja hádjejit allergenaid juohkesadjai. Beana mii eallá lagamus olbmo addá dan dihte dábáleamos elliidallergiija. Erohus lea man ollu ja makkár allergenaid iešguđetge beananálit addet, muhto buot nálit ráhkadit allergenaid - smávvit ja stuorit, unnán ja olu guolggat.

Áidna viessoeallit mat eai atte allergiija leat akvarieguolit (muhto soames sáhttá reageret bibmui mainna bibmá guoli) ja divrrit, ovdamearkka dihte skilpadde. Norgii ii leat lohppi váldit njoammuspiriid, muhto Biebmobearráigeahčči addá lobi váldit muhtun skilpadde náliid jus allergiija lea duođaštuvvon.

Diagnostiseren

Čielggadandihte lea go allergiija ealli vuostá, sáhttá čađáhit varroiskkosa dahje čuokkisiskkosa. Jus lea juo allergalaš elliide, addá dakkár iskkus positiivva gova. Sáhttá leat positiiva teasta vaikko ii vásit allergiija dávdamearkkaid beaivválaččat.

Ii leat vejolaš ovdagiiti iskat máná gierdá go dihto ealli. Negatiiva čuokkisiskus ii sáhte einnostit boahtteáiggi reakšuvnnaide.

Dávdamearkkat ja dálkkodeapmi

Dábáleamos reakšuvnnat leat njunnedahpahat, čalmmit sakŋidit ja ganjaldit ja ástmá. Muhtumat maid sáhttet oažžut eksema ja rušmastaga. Go lea eksponeren bussaallergenai, lea čájehuvvon ahte geas lea elliidallergiija lea vejolaš oažžut fáhkka ástmá.

Váldit eret ealli mii addá allergiija sus gii lea elliidallergalaš lea deaŧáleamos ja buoremus dálkkodeapmi Elliidallergiija sáhttá dálkásiiguin eastadit nu go kortisona njunnespraya ja/dahje antihistaminnaiguin, juogo tableahtat, sisavuoiŋŋahatspraya, njunnjespraya dahje čalbmegoaikkanasat eai leat buorit dálkkasčovdosat, muhto dárbbašlaččat jus ii leat vejolaš eastadit elliidallergena eksponerema.

Immunterapiija dahje allergiijaboahkkun, mas beatnat- dahje bussaallergenat biddjojit lihkkái – sáhttá leat buorre guhkitáigge vuollái, muhto eaktuda ahte ealli mii dagaha allergiija, jávkaduvvo állergiija olbmo ruovttubirrasis.

Eastadeapmi/várjaleapmi

Lea deaŧálaš earuhit sekundeara ja primeara eastadeamis.

Sekundeara eastadeapmi: Jus čájehuvvon allergiija guolgaealli vuostá, berre vuosttaš ráđđi dasa ahte ii váldit viessoealli. Viessoelliidallergenaid lea váttis áibbas garvit dan dihte go elliidguolggat darvánit biktasiidda mat leat olbmuid alde, ja de gávdnojit skuvllain, mánáidgárddiin ja almmolaš fievrruiguin.

Jus mánáin lea allergiija elliid vuostá, berrejit mánáidgárddebargit ja oahpaheaddjit bivdit váhnemiid coggat mánáideaseset biktasit mat eai leat elliid lahkosin leamaš. Lea maid deaŧálaš ahte olgguldasbiktasiid heŋgejuvvojit feaskárii eai ge čuovut luohkkálatnjii. Berre leat dábálaš gielddus bussaide ja beatnagiidda mánáidgárddis ja skuvllas.

Iešguđetge basastagat mainna vuoidá ealli, (PetalCleanse), erenoamážit bussa, lea almmuhuvvon vuoiddasin elliidallergiija vuostá. Allergiijadássi bussaguolggas maid njiedja dábálaš bassama ja lávguma mielde, muhto ii rávvejuvvo elliidallergiija vuoiddasin. Buoremusat veahkeha basahagat oanehašboddui ja lea áigeguovdil sidjiide geain ii leat elliidallergiija nu garas. Vaikke bassage bussa, de alo gávdnojit bussaallergeanat viessogavjjain. Okta eará lea ahte jus dávjá bassa elliid sáhttá leat elliidgivssideapmi.

Primeara eastadeapmi: Ii leat šat vuođđu rávvet ahte ii galgga háhkat beatnaga dahje bussá jus áigu eastadit ástmá dahje állergiija, ii doppe gos gávdno állergiija bearrašis. Iskkus gos leat birrasit 20 000 europealaš mánáid čuvvon riegadeamis skuvlaahkái, ii gávdnan eanet dahje unnit risiko oažžut ástmá váikko ledje viessoealit. Aitto almmuhuvvon iskkus Danmarkkus orru baicca čujuheame dan guvlui ahte viessoeallit ja dállodoallu orru eastadeamen allergiija mánáin. Dan dihte ii oro riekta rávvet mánnábearrašiid ii háhkat viessoelliid.

Viessoelliiddoallu addá olu ilu máŋgga bearrašii. Varraiskosat ja čuokkisiskkus ovdal go háhká viessoealli ii leat man ge veara einnostit vuolggaha go mánnái allergiija dahje ii. Jus bearaš mas leat allergihkkarat sáhttet háhkat ealli dahje eai, lea árvvoštallan ollesolbmot fertejit dahkat. Sáhttá leat lossat earránit viessoeallis masa lea čadnon jus álget allergiija dávdamearkkat. Dan dihte fertejit vánhemat árvvoštallat dáhttot go sii geahččalit jus mánná dette ge oažžu ellidallergiija. Sáhttá jos dárbu váldit oktavuođa servviin mii ohca ođđa eaiggadit (Forening for omplassering av dyr – FOD).

Sáhttet go eallit várjalit ástmá ja allergiija vuostá?

Bohtosat ođđasat iskosiin muitalit ahte go eallit leat unnivuođa rájes, sáhttá várjalit ástmá ja allergiija ovdaneami. Bohtosat čilgejit dan oasi ahte sáhttá gierdat ellidallergena ja dan ahte eallit buktet iešguđetlágán bakteriaid mat nannejit dávddaid vuostálastinvuogádaga. Lea dárbu eanet dutkama suorggis, ovdalgo rávve ovttage háhkat viessoelliid eastadandihte ástmá ja allergiija. Dát lea váttis ášši mas ii sáhte addit čielga vástadusaid. Ii leat vuos riekta rávvet háhkát ealli dáinna ulbmiliin ahte eastadit allergiija, ja ii ge leat riekta rávvet ii hákát.

Fáktá ellidallergiija birra lea ráhkaduvvon ovttasráđiid NAAF doavtterráđiin.

Maŋemus ođasmahtton ođđajagimánu 2013.