Jump to main content Jump to footer
logo: Astma- og Allergiforbundet - gjør Norge friskere

Ávkkálaš diehtit Nihkkelallergiija birra (nikkelallergi)

nb Dato publisert: Sist oppdatert:

Mii lea nickel?

Nickel lea metállalaš vuođđoávnnas mii lea ráinnas silbbá hámis ja go ráhkada nihkkelin ja atno logatkeahttá seaguhusain. Lea okta dain dábáleamos metállat mat mis leat.

Mii lea nihkkelallergiija?

Nihkkelallergiija lea guoskkahusallergiija mii sáhttá buktit eksema jus njuolga liikke- guoskavaš leat diŋggaide mas lea nihkkel.

Gii oažžu nihkkelallergiija?

Nihkkelallergiija ožžot eanet nieiddat go bártnit. Go atná metálla mii ii leat albma, erenoamažit bealjjerieggán ja piercing. De sáhttá nihkkel mannat liike sisa/varrajođohahkii ja dagahit min hearkin. Ja dat mearkkaša ahte mis lea allergiija  ávdnasa vuostá ja juohkeháve go guoskat dasa de oažžut eksema muhtun diimmuid mannjil. Bártniid maid leat bártidišgoahtán ja váttut leat sis lassánan. Dasa lea doaivumis sivvan ahte bártnit leat olu eanet go ovdal álgán atnit bealjjerieggáid ja čeabetčiŋaid. Nihkkelallergiija maid sáhttá oažžut gieđaide go gieđat guosket olu diŋggáide main lea nihkkel, nu go geavjjat, čáhceluoittahagat (ii leat ruostakeahtes stálli), ruđat, jna.

Gos gávdnat nihkkela?

Nihkkel gávdno čiŋain mat eai leat albma, diŋggáin main lea metálla olggoš nu go gievkkanreaiddut, šelges geavjjat, luottolásain, boagánoivviin, náluin, gođđinsákkiin, skárriin, brillabirrasiin, boaluin, ruđain, jnv. Nihkkel gávdno vilges gollis, plátiinas ja sisafievrriduvvon silbačiŋain mas lea fiskes golli ja silba. Metálla maid gávdno vilggodahttinneavvuin, vuoktaivdneávdnasin ja muhtun biebmuin. Biepmut mat sisttisdollet olu nihkkela leat čáhppes šokoláde, earttat, linnsát, valniehtit ja beaivvášlieđđesiepmanin, jna. Dát biebmut sáhttet vearáskahttit eksema olbmuin geain lea garra nihkkelallergiija, muhto dáhpáhuvva hui hárve. Eanas čáhceluoittahagat ja lihtiid leat ruostakeahtes stális ráhkaduvvon, ja dain ii leat nihkkel.

Makkár dávdamearkkaid addá nihkkelallergiija?

Go okte lea ožžon guoskkahusallergiija nihkkela vuostá, de sáhttá dáhpáhuvvat ahte oažžu eksema vaikke gokko gorudii jus guoská ávdnasii.

Guoskkahuseksema maid easka lea ožžon dahje dakkár mii fas boahtá ruovttoluotta, dagáha ruvssodan ja bohtas liiki mas leat smávva ja stuora skoavhllit ja main vuolši golga. Jus guoskkahuseksema lea guhká bistán, lea liikki goikkis ja luoddanaddá. Garra saŋáš lea dábálaš.

Movt bidjat diagnosa go lea nikkelallergiija?

Ferte oažžut gohččuma liikedoaktára lusa ja bivdit čađáhit nugohčoduvvon ”lappetest”- loasttariskosa. Loasttariskos lea ahte darvviha loasttara mas leat dábáleamos ávdnasat mat addet allergiija, olbmo čielgái. Maŋŋil go lea guokte jándora diktán loasttara čielggis váldo eret. Ovttta beaivvi dahje guokte beaivvi maŋŋil geahččá liikkedoavttir bohtosiid liihkis. Jus lea sáhka nihkkelallergiijas, de oaidná ruvdno sturrosaš rukses eksemadielkku dakko gokko nihkkela lea iskan.

Movt lea dilalašvuohta nihkkelallergiija ektui?

Min rehkega mielde leat su. 10 % norgga álbmogis allergiija nihkkela vuostá. Go okte lea ožžon dakkár allergiija, lea dat bistevaš, muhto gráda das sáhttá rievddadit.

Doaibmabidju/ buorit ráđiid go lea nihkkelallergiija:

  • Fiskes gollis dahje titánas ii leat nhikkel. Silba ii ge galggá dábálaččat sisttisdoallat nihkkela.
  • Nihkkelis lea váttis beassat goike ja obba liikkái. Bargga juo dan dihte doalahit gieđaid goikkisin ja lievttisin.
  • Jus hálidat čiŋahit silbačiŋáiguin/suorbmasiiguin/diimmuin/boaganoivvin mat sisttisdollet nihkkela, de berre gazzavuoidasin vuoidat bures eastadandihte liikeoktavuođa metállain.
  • Go gávppošat bivdde dárkkistusa leat go silbačiŋat nihkkela haga.

Nihkkelallergiija dálkkodeapmi:

Ale guoskka diŋggaide masa reageret. Jus it várut oktavuođat nihkkela vuostá, de ii ábut eará dálkkodeapmi. Geavat lávttasgeassinvuoidasa dávjá. Liikki lea dávjá goikkis. Muhtun áigodagas lea dárbu geavahit kortisonavuoidasa. Lávttasgeassinvuoidasa vuoidá moadde minuhta mannjil go lea vuoidan kortisonavuoidasin. Jus ain joatká geavahit ávdnasiid main lea nihkkel ja maid ii gierdda, sáhttá allergiija viidánit earásadjái gorudii ja dakko maid gokko nihkkel ii guoskka.