Jump to main content Jump to footer
logo: Astma- og Allergiforbundet - gjør Norge friskere

Ávkkálaš diehtit Badjelhearkivuohta lasihanávdnasiid vuostá (tilsetningstoffer i mat)

nb Dato publisert: Sist oppdatert:

Badjelhearkivuohta lasihanávdnasiid

Ávkkálaš diehtit badjelhearkivuohta lasihanávdnasiid vuostá – NAAF faktaárka

Mat leat lasihanávdnasat?

Lasihanávdnasat lea oktasaš doaba ávdnasiidda mat lasihuvvojit bibmui nu ahte buorida doallevašvuođa, molssaeaktun sohkarii, addit sierra máhku, konstisteansa dahje ivnni. Lasihanávdansat leat álo julggaštuvvon. Muhtumin čuožžu dat duohta namma, earáháve leat bidjan eurohpealaš koda (E-nummára).

Lasihanávdnasat leat juhkojuvvon njeallji váldojovkui, om riibadahttinávdnasat, antioksidanttat, čoahkkenávdnasat ja ivdneávdnasat. Buot diein leat sierra doaimmat.

Riibadahttinávnnas (E-nummár 200-299) ja, antioksidantat (E 300-399) lasihuvvojit biepmu doallevašvuođa buoridit nu ahte eai šatta bakteriijat, guohpa ja jeara, ja eai hávrro.

Ivdneávdansat; addet biebmui sávahahtti ivnni. E–nummár 100-199).

Čoahkkenávdnasat ja suohkudanávdasat (E–nummár 400-499) geavahuvvojit addit buktagiidda sávahahtti suohkungráda.

Eará dábálaš lasihanávdnasat leat njálgodanávdnasat (E–nummár 950 rájes).

Makkár reakšuvnnaid addá hearkivuohta lasihanávdnasiid vuostá?

Lasihanávdnasat leat dábálaččat sihkkarat eanas allegihkariidda, go dain ii leat mielki, laktose, gluten, guolli, skálžoealli dahje niehtit. Ii leat dábálaš reageret lasihanávdnasiid vuostá, muhto muhtun lasihanávdnasat leat čájehuvvon addit hearkivuođareakšuvnnaid soapmasiidda. Reakšuvnnat eai leat allergalaš hearkivuohta, iige allergiija, mearkkašahtti lea man olu borra. Dábáleamos dávdamearkkat sáhttet leat liikemearkkat de go saŋáš, rušmas, ihtáleapmi, ruvssodeapmi.

Makkár lasihanávdansiid vuostá sáhttá reageret?

Muhtun geain lea ástmá orrot reageremen riibadahttinávdnasa svoveldioksida ja sulfittaid vuostá (E220–227), mat áinnas biddjojitgoikaguvvon fruktaide, beaivveovddas goikaduvvon tomataide ja viidnái. Gitta 5% olbmuin geain lea astma orrot reageremen diedda lasahusaide várra go svoveldioksida luovvana go biebmu olle čoavjái, ja diet gássa muosehuhttá vuoiŋŋahaga.

Ivdneávdnasat sáhttet hui hárve mielddisbuktit állergiija reakšuvnnaid. Guoská sihke goansta ja lunddolaš ávdnasiidda. Ovdamearkan daidda leat ruksesiivdneávnnas karmin (E 120), ja azo ivdneávdnasat (E102, E112, E110, E122-124 ja E151).

Eará riibadahttinávnnat, benzossivra ja sogalaš oktavuođat (E210, E211-213, E214-219), leat eanemus adnon. Leat dieđihuvvon ahte diet sáhttet addit reakšuvnnaid liikái dahje čoavje-čoalleváttuid. Riibadahttinávnnas benzosivra gávdno lunddolazzat murjjiin ja fruktain, earenoamážit joŋain.

BHA (E320) ja BHT (E320), maid sáhttet lasihit antioksidantant suskkonii, lea dieđihuvvon sáhttit bohtanahttit baksamiid ja ámadaju.

Glutminsivra (E620), mii lea lunddolaš aminosivra,galgá jus ollu dan borra dagahit oaivebakšasa, bivstaga ja rukses liikki (kinabiebmo sindroma).

Sohkaralkoholat (de go sorbitol, mannitol, isomalt) ja suohkudanavnnas polidekstrose njárbudahttet čoavjji jus borra ollu go čoalit eai nagot dieid ávkkástatit. Sáhttá buohtastahttit dainna jos beare ollu borra fiberbiepmu, ja ii leat allergiija reakšuvdna.

Gii oažžu hearkivuođa lasihanávdnasiid vuostá?

Hearkivuohta lasihanávdnasiid vuostá lea dávjjimusat atohpikalaččain. Reakšuvnnat leat das man olu oažžu, lea dan duohken man olu oažžu dan áigeguovdilis ávdnasis.

Movt dálkkodit hearkivuođa lasihanávdnasiid vuostá?

Dálkodeapmi lea dat ahte ii bora biepmuid mas leat lasihanávdnasat maid ii gierdda.

Gos gávdnat dáid lasihanávdnasiid?

Sákta ja meastu sistisdollet riibadahttinávdnasiid. Buotnjumušat, máliid ja álmmit sistisdollet sihke riibadahttinávdnasiid ja suohkudanávdnasiid. Ii unnimus de leat njálgáin ja čottalávttadasain sihke ivdneávdnasat riibadahttinávdnasat ja goansta njálgodatávdnasat.

Máŋggat lasihusávdnasat gávdnojit luonddus. Ovdamearkan bonzosivra lea lunddolaččat sarrihiin, joŋain ja luopmaniin, eará biepmoávdnasiin lea betakaroten, ruksesruohtasivdni, klorofylla, bivoksa, sitronasivra dahje pektiidna. Eanas lasihanávdnasat ráhkaduvvojit fábrihkain, maiddái dakkár ávdnasat mat bohtet lunddus. Leat biddjon gáibádusat ahte lasihanávdnasiin eai galgga leat eananšaddo bázahusat dahje kemikálat ráhkadanproseassa oktavuođas.

Ii leat nu ahte syntehtalaš ávdnasat lea “varaleappot” go lunddolaš ávdnasat.

Movt lea merkejupmi lasihanávdnasiin?

Buot lasihanávdnasat galget leat merkejuvvon, sihke gárvvespáhkejuvon gálvvuit ja luovos buktagiin. Lasihanávdnasat ja eará siskožat leat merkejuvvon njieddji ortnetvuogi lossadasa mielde. Dasa lassin galget lasihanávdnasat leat merkejuvvon luohkánamuhusain, mii muitala funkšuvnna lasihanávdnasis mii lea buktagis, ja erenoamaš namma dahje E-nummár.

Mánábiebmu

Biebmu maid fállet smávvamánáide, namalassii vuollel 3 jagi, rehkenasto mánábiebmun. Mánábiebmu sáhttá sisttisdoallat dušše lasihanávdanasiid mat leat dárbbašlaččat ráhkadit dan biepmu. Ivdneávdnasat, riibadanávdnasat, njálgudanávdnasat ja antioksidanttat eai leat dohkkehuvvon dain buktagiin.

Sáhttet go lasihanávdnasat dagahit hyperaktivitehta?

Lasihanávdnasat ožžot duollet dálle siva mánáid hyperaktivitehtii. Otná beaivái eat dieđe doarvái olu mat leat sivalaččat hyperaktivitehtii ja eai leat iskosiid bokte oaidnán čielga oktavuođa lasihusávdnasiin ja hyperaktivitehtas. Okta práktihkalaš ráđđi lea ahte muhtin áigái váldit earet diekkár buktagiid biepmus vai sáhttá árvvoštallat unnot go dávdamearkkat