Jump to main content Jump to footer
logo: Astma- og Allergiforbundet - gjør Norge friskere

Ávkkalaš diehtit Guliid ja skálžoelliid birra (fisk og skalldyr)

nb Dato publisert: Sist oppdatert:

Guolit ja skálžoellit

Ávkkalaš diehtit guliid ja skálžoelliid birra – NAAF faktaárka

Mii lea guolleallergiiija ja skálžoelliid allergiija?

Sivva dasa go lea allergalaš guoli vuostá lea go gorut reagere proteiinna vuostá mii lea guollecuohpas. Eanas guolleallergihkkarat reagerejit gullide mat gullet dorskešlájaide. Muhtumat girdet guliid de go luosa, dápmoha, makrealla ja sálitguliid, ja earát gis reagerejit ruksesguliide ja girdet ovdeamearkan dorski. Sullii bealli sis geat eai gierda guoli reagerejit buot guliide.

Eanas ávdnasat guolis mat ovdanahttet allergiija leat dakkárat mat girdet lieggasa, mii mearkkaša ahte eai jávkka vuoššadettin dahje go steike. Muhtun olbmot geat leat hearkilat, ožžot allergalaš reakšuvnnaid go vuigŋet sisa lievhlli guollevuoššamis dan dihte go guolleliehvli sáhttá addit ástmá.

Allergiija skálžoelliid vuostá (reaka, hummer, kreapsa ja reabba) sáhttá maid leat duođalaš, ja lea dávjá váddun olles eallima. Ii leat makkárge ovttastupmi gaskal guolleallergiija ja allergiija skálžoealiid vuostá nu ahte sis geas lea skálžoellide allergiija, sáhttet borrat guoli ja maiddái nuppeládje. Ii leat nu váttis garvit skálžoelliid borramušas, ja biebmodoalus ii leat váilevaš jus váldá skálžoelliid eret.

Ii leat eahpedábálaš reageret saŋašiin go bargá dahje borra skálžoelliid vaikko ii leat allergiija. Histamiinnalassáneapmi lea jahkehahtti sivalaš dakkár reakšuvnnaide.

Goas oažžu allergiija?

Guolleallergiija boahtá dávjá árrat eallimis, áinnas go guoli álga borrat. Skálžoealliállergiija fas veahá maŋŋil, várra danne go skálžoellid ii atte mánáide ovdal go šaddet veahá boarreset.

Makkár reakšuvnnaid addá guolleallergiija?

Olbmot geain lea guolleallergiija sáhttet oažžut ástmádávdamearkkaid, čoavjeváttuid, rušmmiid, čálmmiid ganjaldeapmi ja golgi njunni. Muhtumat reagerejit varradeaddonjiedjamiin ja váttisvuohta vuoigŋat.

Movt dálkudit guolleallergiija?

Biebmoallergiija dálkojuvvo ahte ii bora biebmuid máid ii gierdda.

Makkár buktagiin gávdno guolli?

Lassin mearabiepmuide, sisttisdollet ollu gárvvesbiebmut guoli dahje guollebuktagiid ja skálžoelliidbuktagiid. Ovdamearkan lea vuoivvasmeastu, tapenadat ceasarbunjohas ja worcestersousa mas sáhttet leat ansjosa, muhto gávdno máid oastit vuoivvasmeastu mas ii leat ansjosa.

Reabbásaláhttas sáhttá leat guolli, ja crab-sticks lea ráhkaduvvon guolis, ii fal skálžoeallis. Oystersoussas dahje guollesoussas geavahit guoli ja skálžoealliid ja geavahuvvojit máŋga asiáhtalaš riikain dego máisttan. Dávjá girdet guolleallergiijalaččat guollevuoja dan dihte go proteiidna lea das bures ráidnejuvvon eret.

Gálvosisdoalus galgá čuozzut lea go buktagis guolli, skálžoealli dahje dahje ávdnasat ráhkaduvvon diein. Eanas guolleallergiihkariidda ii leat guolleolju váttisvuohtan, muhto muhtun allergiihkarat leat nu hearkkit ahte reagerejit go veahá dihtto proteiidna mii lea oljjus.

Biebmoávdnasat

Guolleallergiiihkarat girdet dábálaččat trána go dat lea buhtistuvvon hirbmat bures proteiinnas. Go guolli lea deaŧaláš omega 3 gáldu, de lea deaŧalaš váldit trana dahje eará omega 3 lasihusa jos lea guolleallergiija. Muđui lea guolli deaŧalaš gáldu sihke jodii ja selenii. Jod dárbbu maid sáhttá gokčat mielkebuktagiid bokte, ja roavva gordnebuktagat, elliid siskkožat, biergu, ja earenomážit paraniehtit leat buorit selen gáldot.