Mii lea kols?
Bissovaš obstruktiivva geahpesdávda.(KOLS). Kols dávdamearka lea ahte geahppáid doaibma lea bissovaččat unnon. Dat mielddisbuktá lasi vuoigŋanbarggu ja dovdu ahte lea lossavuoiŋŋahat. Vuoiŋangeainnut leat bissovaččat baskon nu ahte lea losit vuoigŋat. Dávdamearkkat mat leat mihtilmasat leat sađáideapmi, gosahat ja šliivečolgan. Kols lea oktasašnamahus bissovaš obstruktiivva bronkihta ja emfysem.
Gii oažžu kolsa?
Kols lea vuosttažettin boađus das go vuoiŋŋahat leat máŋŋgaid jagiid vásihan háhtádus ávdnasiid nu go duhpatsuovva muhto maiddái industriijanuoskkideami. Sis geain lea ástmá eai dárbbaš oažžut kolsa, muhto olbmuid geainlea ástmá ja geat borgguhit, sis lea alit várra ovdanahttit bissovaš rievdademiid vuoiŋŋahahkii. Máilmmiektui árvvoštallo ahte 95 % olbmuin geain lea kolsa leat borgguheaddjit ja dávjá leat sii borgguhan guhkit go 20 jagi.
Kolsa diagnoseren:
Kols ovdanahtto dađistaga, sáhttá gollat 30 – 40 jagi ovdalgo vuosttaš dávdamearkkat ilbmet. Vuoiŋŋahagain vuolši dagaha baskkideami ja árbba maid dábálaš røntgengovas ii sáhte oaidnit. Kolsa sáhttá álkit fuomášuvvot go mihtida doaktára luhtte mo geahppat doibmet. Kolsa dávdamearkkat leat sullii seamma go dat mat leat ástmás, ja sáhttá leat váttis earuhit goabbá lea kols vai ástmá.
Dávdamearkkaid vearráivuohta sáhttá kolsas rievddadit. Muhtumat dovdet dávdda geahppaseappot ja unnan hehttehusaid eallimis, earáide lea lossa eallin ja fertejit oažžut liige oksygena. Muhtun dilin lea olbmos sihke kolsa ja ástmá.
Movt lea dilalašvuohta dávdda ektui:
Jáhkkimis leat badjel 200 000 norgalačča geat leat badjel 18 jagi ovdánahttán kolsa. Badjel bealli eanet go sis geain lea ástmá. Buhcciid lohkku lassána sakka agi mielde. Kolsa gávdnašupmi stuorru jođanit mailmmis, ja WHO einnosta dili máilmmi 4:at njunuš jápminsivalažžan.
Mii dáháphuvvá vuoiŋŋahagain?
- Šliivelassáneapmi geahpesbohcciin
- Siejahasrievdadusat (boalddahat)) vuohččecuozzas
- Spasme (čoahkkáigeassin) geahppain
- Billahuvvon njuorggis smávva ja stuora vuoiŋŋahagain. Go lea kolsa de oaidnit ahte stargagođus vuohččecuozza birra lea sordon ja dađimielde billahuvvá.. Dát mearkkaša ahte geahpesbohcci sáhttá geassádit čoahkkái go vuoiŋŋada olggos.
Movt dálkkodit kolsa:
Dálkasiid sáhttá addit iešguđetge ládje, nu go tableahttan, sisavuoiŋŋahahtin ja varrasutnii boahkuheapmin. Seamma ládje go ástmás geavahuvvojit oanehisáigge- ja guhkesáiggedoaibmi dohpehallandálkásat (beta-2 agonisttat) ja vel dálkásat mat viiddidit geahpesbohcci nu movt antikolinergika ja teofyllingdálkásat.
Kortisona sisavuoiŋŋádeapmai geavahuvvo eastadeaddji dálkkásin. Maiddái go lea kolsa geavahuvvo lotnolasdálkásat (dohppehallandálkkas lotnohuvvo eastadeaddji dálkásin)
Kolsa eastadeapmi:
Kolsa lea bissovaš dávda, ja go vigi juo lea oččon, lea dat divvutmeahttun ja bissovaččat. Dat eai buorrán, ii fáhkka dahje dálkkodeami bokte.
Deaŧáleamos estadeaddji doaibmabidju lea heaitit borgguheames. Industiijaid nuoskkidangeahpideapmi ja aktiivvalaš birasbargu leat eará deaŧálaš faktorat ja maid eastadeaddji bargu, ja erenoamažit jurddašuvvon ohppiide nuoraid- ja joatkaskuvllas.
Kols – ”ođđa nisoondávda”
Nissonat jovssahallet eanet. Dasa lea sivvan ahte nissonat daid manjemus 10-20 jagi leat ožžon dievdduid borgguhanvieruid, ja manjemus 30 jagi borgguhit seamma olu nissonat go dievddut, sullii 30 %. Dán áigodaga siskkobealde leat jápminlogut lassánan sivas kolsa 90 %:n nissoniid gaskas. Ođđa dieđut čájehit ahte nissoniin lea unnit gierdevašvuohta duhppahii go dievdduin ja ovdanahttet duhppatgullevaš geahpesdávddaid nuorat agis vaikke leat ge unnit borgguhan. Dasa eai dieđe mii lea sivvan muhto sáhttá leat oktavuohta gaskal nissoniid hormonaid ja duhppaha
várálaš ávdnasiid.
Erohusat gaskal kolsa ja ástmá:
Go lea ástmá de bohtet dávdamearkkat dohppehallanvugiin, dávjá geahppaid doaibma rievddada jándoris. Go lea kols de ovdánit dávdamearkkat dađistaga, ja unnit rievdadusaiguin go dat mat ástmás leat. Ástmás lea geahppaid doaibman normála dohppehallamiid gaskas. Kolsas njiedjá geahppáid doaibma dađistaga jagiid mielde.
Dálkkodanistitušuvnnat
Gávdnojit máŋga institušuvnnat kolsa čielggadeapmai, dálkkodeapmai ja rehabiliteremii, nu go Selli, Granheim, Glittreklinikkken, Røros, Valnesfjord ja Ivgubađas. Leat máŋggas dáin mat fállet 4 vahkosaš rehabiliterenorruma gos fágabargit barget veahkkálagaid.