Mii lea elliidallergiija?
Eanas eallit, ja dasto dábáleamos biebmoellit, sáhttet dagahit allergiija reakšuvnnaid. Eai leat dušše náhkkeguolggain, muhto maiddái allergenat (proteiinnat) ealli tálga- ja čolgarávssain ja goččas masa reagerejit. Smávva áibmosaš gavjjat leat dat mat seahkanit eará áibmogavjjaiguin. Go dán áimmu vuoigŋa, sáhttá oážžut allergiija reakšuvnnaid. Heasta, beatnaga ja bussa gavjjain leat 10-20 iešguđetlágân ávdnasat mat addet allerigiija.
Gii sáhttá oažžut elliidallergiija?
Sogaváttu faktorat mearridit oažžut go don elliidallergiijai. Jus lea olu allergiija bearrašis lea stuorát várra oažžut allergiija viessoelliid vuostá. Jus ovdamearkka dihte eatnis dahje áhčis lea allergiija bussa vuostá, lea várra ahte mánná oažžu allergiija guolgaelliid vuostá. Leat go goappeš váhnemiin allergiija, ja lea seammasullásaš allergiija, lea lagabui 80 % vejolašvuohta mánná oažžu allergiija.
Várra ovdanahttit elliidallergiija lea stuorámus smávit mánáin. Elliidallergiija lea dábálaš sis geain lea ástmá ja dihtto de áinnas buohtalaga middallergiijain. Jus mánáin ii leat dihtton mihkege allergiijaid go lea 12-14 jagi boarrásat, de eai leat árbelahttut ovdanahttit elliidallergiija nu stuorrát. Maiddái ollesolbmot sáhttet oažžut elliidallergiija.
Sáhttá váttis ovdagiiti einnostit makkár elliid ii gierdda. Jus galgá ovdanahttit allergiija, de ferte leat guoskkahan dan mii addá allergiija, ja sáhttá adjánit ovdalgo allergiija dávdamearkkat ihtet. Easkabáliid oaivvilduvvui ahte allergiija dávjjimusat oažžu go dávjá ja lagas oktavuođain lea allergenaiguin, áinnas daiguin mat ruovttuin leat. Dađi eanet elliidallergena lea, dađi stuorát vejolašvuohta lea oažžut allergiija. Ođđa dutkamat leat baicce čájehan ahte go árrat eksponere allergenaiguin, heardahuvva mannjil oažžumis allergiija. Gaskaboddosaččat eat dieđe vel nu olu dán birra.
Hearkivuohta kontra allergiija dávda
Mii earuhit gaskal nu gohčoduvvon hearkivuođa ja manifeasta allergiija dávdda.
Hearkivuohta mearkkaša dat ahte lea oččon hearkivuođa allergenai. Allergiija iskos čájeha positiivva reakšuvnna dan vuostá masa lea allergalaš. Dát hearkivuohta sáhttá goitge leat nu unnan ahte eai leat dávdamearkkat go lea lahkosin dakkára masa lea allergiijalaš. De ii mearkkaš ahte lea allergiija dávda.
Ovdamearkan rehkenastit ahte gaskal 10 og 15 % álbmogis leat hearkkit bussa vuostá. Eai leat lihkká nu máŋggas geain lea allergiija dávdamearkkat go leat lahkosin bussa.
Makkár ealli sáhttá addit allergiija?
Nu go leat namuhan de sáhttet eanas viessoeallit addit allergiija, nu go smávvaspinniid, guolggakeahtes sáhpánat, chinchilla ja oanehisvuovttat kiinálaš puddelat. Smávva eallit, nu go midda, čuoikamonit ja kakerlakkat sáhttet maid allergiija addit.
Heasta ja bussa lea eallit geain leat bahámus allergenat. Heasta mii lea stuoris adda stuorát allergeanaid go smávit eallit, bussat hádjejit allergenaid juohkesadjai. Beana mii eallá lagamus olbmo addá dan dihte dábáleamos elliidallergiija.
Erohus lea man ollu ja makkár allergenaid iešguđetge beananálat addet, muhto buot náliid ráhkadit allergenaid- smávvat ja stuorrát, unnan ja olu guolggat.
Áidna viessoeallit mat eai atte allergiija leat akvarieguolit ja divrrit, ovdamearkka dihte skilpadde. Norgii ii leat lohppi váldit njoammuspiriid, muhto Biebmobearráigeahčči addá lobi váldit muhtun skilpadde náliid jus allergiija lea duođaštuvvon.
Norgga elliidrámbuvrriin ain gusto lobihisvuohta vuovdit ja jođihit skilpaddit. Eará elliidnálit leat leamaš oahpástuvvon dego allergiijabuorit viessoeallit, nu go ovdamearkka dihte trohpalaš duhátjuolggat. Lea váttis ávžžuhit diekkár elliid viessoeallin dan dihte go eallit sáhttet unohisvuođa addit čalmmiide ja lihkkái ja guođđit luhtehasaid mat eai leat sávvamis.
Diagnostiseren
Čielggadandihte lea go allergiija ealli vuostá, sáhttá čađáhit varroiskkosa dehe čukkoldatiskkosa. Jus lea juo allergalaš elliide, addá dakkár iskos positiivva gova. Ii leat vejolaš ovdagiiti iskat máná gierdá go dihto ealli. Negatiiva čukkoldatiskus ii sáhte einnostit boahtteáiggi reakšuvnnaide.
Dávdamearkkat ja dálkkodeapmi
Dábáleamos reakšuvnnat leat njunnedahpahat ja ahte njunni galga, čalmmit mat sakŋidit ja ganjaldit ja ástmá. Muhtumat maid sáhttet oažžut eksema ja rušmastaga. Go lea eksponeren bussaallergenai lea čájehuvvon ahte geas lea elliidallergiija lea vejolaš oažžut fáhkka ástmá.
Váldit eret ealli mii addá allergiija sus gii lea elliidallergalaš lea deaŧáleamos ja buoremus dálkkodeapmi Elliidallergiija sáhttá dálkásiiguin eastadit nu go kortisona njunnespraya ja/dehe antihistaminnat, juogo tableahtat, sisavuoiŋŋahatspraya, njunnjespraya dehe čalbmegoaikkanasat eai leat buorit dálkkasčoavdosat, muhto dárbbašlaččat jus ii leat vejolaš eastadit elliidallergena eksponerema.
Immunterapiija dahje allergiijaboahkkun, mas beatnat- dahje bussaallergenat biddjo lihkkái – sáhttá leat buorre guhkitáigge vuollái.
(geahča Ávkkálaš diehtit allergiijaboahkuheami birra.)
Eastadeapmi/várjaleapmi
Jus čájehuvvon allergiija guolgaealli vuostá, berre vuosttaš ráđđi dasa ahte ii váldit viessoealli. Jus leat várrajoavkkus, dahje bearršis lea čájehuvvon allergiija, ferte várrogas váldit beatnaga dahje bussa. De ferte maid buori ráinnasvuođa doalahit ruovttus oažžundihte eret eanas allergenaid mat čuvvot biktasiid ja vuovttaid mielde.
Jus ovdamearkka dihte lea bussa, mas leat darvanahkes ja bahás allergenat ja de eret válddát dan viesus, de ávkkuha dat dakkaviđe dan dihte go bussa iešalddis guođđa čađaáigge olu allergenaid. Muhto dábálaš viessoráidnemin váldá 12-16 vahkku ovdalgo allergiijadássi gahččá dan dássái mii addá dávdda. Go bures bassa, omd. váldá eret láhtteránuid ja viessogálvvuid ja bassa seinniid ja láhttiid de sáhttá jođaneappot oažžut eret allergenaid.
Viessoelliidallergenaid lea váttis áibbas garvit dan dihte go elliidguolggat darvánit biktasiidda mat leat olbmuid alde, ja de gávdnojit skuvllain, mánáidgárddiin ja almmolaš fievrruiguin.
Jus mánáin lea allergiija elliid vuostá, berrejit mánáidgárddebargiid ja oahpaheaddjit bivdit váhnemiid coggat mánáideaseset biktasit mat eai leat elliid lahkosin leamaš. Lea maid deaŧálaš ahte olgguldasbiktasiid heŋgejuvvojit feaskárii ii ge čuovuhit luohkálatnjii. Berre leat dábálaš gielddus bussaide ja beatnagiidda mánáidgárddis ja skuvllas.
Bussabasadeapmi?
Iešguđetge basastagat mainna vuoidá ealli, (PetalCleanse), erenoamažit bussa, lea almmuhuvvon vuoiddasin elliidallergiija vuostá. Go njuoskkada elliidnáhki dáinna vuoidasin, de galget allergenat darvehuvvot ja allergena lohku eallis unnu. Allergiijadássi bussaguolggas maid njiedja dábálaš bassama ja lávguma mielde, muhto ii rávvejuvvo elliidallergiija vuoiddasin. Buoremusat veahkeha basahagat oanehašboddui ja lea áigeguovdil sidjiide geain ii leat elliidallergiija nu garas. Vaikke bassage bussa, de alo gávdnojit bussaallergeanat viessogavjjain. Okta eará lea ahte jus dávjá bassa elliid sáhttá leat elliidgivssideapmi.
Sáhttet go eallit várjalit ástmá ja allergiija vuostá?
Bohtosat ođđasat oahpuin muitalit ahte go eallit leat unnivuođa rájes ja ovdal 18 mánu boarrásat, sáhttá dat várjalit ástmá ja allergiija ovdaneami. Bohtosat čilgejit dan oasi ahte sáhttá gierdat ellidallergena ja dan ahte elliid buktet iešguđetlágán bakteriaid mat nannejit dávddaid vuostálastinvuogádaga.. Bohtosat eai leat dán rádjái leamaš čielgasat. Lea dárbu eanet dutkama suorggis, ovdalgo rávve ovttage háhkat viessoelliid eastadandihte ástmá ja allergiija.
Go lea juo ožžon allergiija beatnaga ja bussa vuostá, gusto deaŧáleamos eastadeaddji ráđđi dat ahte ii leat lahka ealli mii addá allergiija. Jus lea háhkan viessoealli ovdalgo mánná riegáda, ja balla ahte mánná sáhttá ovdanahttit allergiija dan dihte go allergiija lea bearrašis, de lea juohkehačča duohken dat áigu go doalahit ealli. Muitte ahte lea váttis jávkadit viessoealli masa lea čatnon. Dan dihte berrejit váhnemat maiddái veardidit galgá go váldit dan vára jus mánná sáhttá ovdanahttit elliidallergiija.
Servviin mii sirdá elliid, FOD, sáhttá váldit oktavuođa jus lea dárbu.