Mat leat lasihanávdnasat?
Lasihanávdnasat lea oktasaš doahpa ávdnasiidda mat lasihuvvojit bibmui nu ahte viiddida doallevašvuođa, molssaeaktun sohkarii, addit sierra máhku, konstistensa dahje ivnni. Lasihanávdansat leat álo jolggaštuvvon. Muhtumin čuožžu dat duohta namma, earáháve leat bidjan eurohpealaš koda (E-nummára).
Lasihanávdnasat leat juhkojuvvon njeallji váldojovkui; riibadahttinávdnasat, antioksidanterat, čoahkkuávdnasat ja ivdneávdnasat. Buot diein leat sierra doaimmat.
Riibadahttinávnnas (E-nummár 200-299 rádjá) ja, antioksidantat (E 300-399 rádjái): lasihuvvojit biepmu doallevašvuođa guhkidit nu ahte eai šatta bakteriijat, guohpa ja jeara.
Ivdneávdansat; addindihte biebmui sávahahtti ivnni. E – nummár 100-199 rádjái ja
Čoahkkuávdnasat dahje suohkudanávdasat (E – nummár 400-499 rádjái) geavahuvvo addindihte buktagiidda sávahahtti suohkungráda.
Eará dábálaš lasihanávdnasat leat njálgodatávdnasat. (E – nummár 950 rájes)
Makkár reakšuvnnaid addá badjelmearehearkivuohta lasihanávdnasiid vuostá?
Ii leat dábálaš reageret lasihanávdnasiid vuostá, muhto muhtun lasihanávdnasat leat čájehuvvon addit badjelmearehearkivuođareakšuvnnaid soapmasiidda. Reakšuvnnat eai leat allergalaš badjelhearkivuohta, iige allergiija, mearkkašahtti lea man olu borra.
Dávdamearkkat sáhttet leat saŋáš, rušmas, ástmádohpehallan, ihtáleapmi mat addet saŋáša ja liikeháhtadallama, erenoamažit njálmme birra ja čoavje/ čoalleváttut. Eará reakšuvnnat sáhttet leat ruvssodeapmi ja amadadju báhkista ja vel oaivebávččas mat sáhttet mannat badjel.
Makkár lasihanávdansiid vuostá reagere?
Muhtun geain lea ástmá orrot reageremen riibadahttinávdnasa svoveldioksida ja sulfitteriid vuostá (E220 – 227), go biepmus lea hivvodat eatnatvuohta. Eará riibadahttinávnnas, benzossivra ja sogalaš oktavuođat (E210, E211-213, E214-219), sáhttet addit reakšuvnnaid seamma go muhtun ivdneávdnasat. Riibadahttinávnnas, Benzosivrrat (E210-213) leat dat mat eanemusat geavahuvvojit Norggas. Dát gávdnojit lunddolaččat unnanaččat murjjiin ja šattuin, muhto ávnnas ráhkaduvvo syntehtalaččat ja seaguhuvvo ea.ea. gehpes bruvsii. Olmmoš gii deadda 60 kilu joksá benzosivrra ADI-árvvu go juhka guokte littara gehpesbruvsa beaivái, jus bruvsas lea eanemus dat mii lea lobalaš. Leat čállojuvvon badjelmearehearkivuođa reakšuvdna benzosivrra vuostá.
Azoivdneávdnasat, syntehtalaš ávnnasjoavku mas leat E-kodat E102, E112, E110, E122-123 ja E151, leat rehkenasttojuvvon dávjjimusat addit badjelmearehearkivuođa reakšuvnnaid. Čájehuvvon lea maid dál ahte lunddolaš ivdneávdnasat maid sáhttet addit badjelmearehearkivuođa reakšuvnnaid. Muhtun antioksidanterat, BHA, E320 ja BHT, E320 ja vel glutamiinnasivra, E620 ja sogalaš oktavuođat E621-623 mat geavahuvvojit máhkkonanusmahttimii biergui ja guollebuktagiidda sáhttet muhtun dilin addit reakšuvnnaid, maiddái njálgodatávdnasat nu go omd. Sorbitola (E420), xytola (E967), isomat (E953), mannitol (E421), laktitol (E966) ja maltitol (E965i). Dáin leat sullii seamma njálgodatávdnasat go sohkaris, measta seamma hivvodat geavahuvvo ja sistisdoallá measta seamma olu energiija. Njálgodatávnnas mat lonuhit sohkara ovdamearkka dihte čottalávttadasas dagahit geahppuma. Jus olu oažžu de njárbuda čoavjji.
Suohkunávnnas polydekstrose sáhttá addit luhčadávdda ja čoavjebákčasa muhtumis- vaikke veahážin. Jus biebmogálvvus lea eanet go 10 proseanta dáin njálgodanávdnasiiguin de galget merkejuvvon ná “Overdreven bruk kan ha avførende virkning”.
Gii ovdanahttá badjelhearkivuođa lasihanávdnasiid vuostá?
Badjelhearkivuohta lasihanávdnasiid vuostá lea dávjjimusat atohpikalaččain. Reakšuvnnat leat das man olu oažžu, lea dan duohken man olu oažžu dan áigeguovdilis ávdnasis.
Movt dálkudit badjelhearkivuođa lasihanávdnasiid vuostá?
Dálkodeapmi lea dat ahte ii bora biepmuid mas leat lasihanávdnasat maid ii gierdda.
Gos gávdnat dáid lasihanávdnasiid?
Sákta ja meastu sistisdollet riibadahttinávdnasiid. Buotnjumušat, máliid ja álmmit sistisdollet sihke riibadahttinávdnasiid ja suohkudanávdnasiid. Ii unnimus de leat njálgáin ja čottalávttadasas sihke ivdneávdnasat riibadahttinávdnasat ja goansta njálgodatávdnasat.
Máŋggat lasihusávdnasat gávdnojit luonddus (omd. Bonzosivra mii lea sarrihin, joŋain ja luopmanin), ja lunddolaččat biepmus, omd. Rukseruohtasivnnis, klorofyllas, bivoksas, sitronasivrras ja pektiinnas. Muhto eanas lasihanávdnasat ráhkaduvvojit fábrihkas, maiddái dakkár ávdnasat mat bohtet lunddolaččat. Leat biddjon gáibádusat ahte lasihanávdnasain eai galgga leat eantnašatto bázahusat dahje kemikálat ráhkadanproseassa oktavuođas.
Ii leat nu ahte syntehtalaš ávdnasat lea eanet “varaleappot” go lunddolaš ávdnasat.
Movt lea merkejupmi lasihanávdnasin?
Buot lasihanávdnasat galget leat merkejuvvon, sihke gárvvespáhkejuvon gálvvut ja luovos buktagat. Lasihanávdnasat ja eará siskožat leat merkejuvvon njieddji ortnetvuogi lossadasa mielde. Dasa lassin galget lasihanávdnasat leat merkejuvvon luohkánamuhusain, mii muitala funkšuvnna lasihanávdnasis lea buktagis, ja erenoamaš namma dahje E-nummár.
Mánáidbiebmu
Biepmut mat smávva mánáide ráhkaduvvojit, dat mearkkaša mánát vuollel golbma jagi, rehkenasttojit mánáidbiebmun. Mánáidbiebmu sáhttá sistisdoallat dušše dat lasihanávdnasat mat leat dárbbašlaččat biebmoráhkadahttimii. Ivdneávdnasat, njalgodatávdnasat riibadahttinávdnasat ja antioksidanterat eai leat dohkkalaččat dáid buktagiidda.
Sáhttet go lasihanávdnasat dagahit hyperaktivitehta?
Lasihanávdnasat ožžot duollet dálle siva mánáid hyperaktivitehtii. Otná dáhtonis eat dieđe nu olu mat leat sivalaččat badjelmearehearkivuhtii ja hyperaktivitehtii ja leat go lasihanávdnasat okta sivva dasa. Dán rádjái eai leat duođaštusat dán oktavuhtii.
Hyperaktivitehta lea maid dasa čatnon jus olu borra sohkara, vaikko ii dát ge leat dieđalaččat duođaštuvvon. Njálgain leat dávjá olu ivdneávdnasat, ja lea váttis árvvoštallat leat go sohkarat vuoi ivdneávdnasat mat addet álmmi. Okta práktihkalaš ráđđi lea ahte ii váldde atnui diekkár buktagiid biepmus.
Lasihanávdnasat ja smávva mánát
Biepmut mat smávva mánáide ráhkaduvvojit, dat mearkkaša mánát vuollel golbma jagi, rehkenasttojit mánáidbiebmun. Mánáidbiebmu sáhttá sistisdoallat dušše dat lasihanávdnasat mat leat dárbbašlaččat biebmoráhkadahttimii. Ivdneávdnasat, njalgodatávdnasat, riibadahttinávdnasat ja antioksidanterat eai leat dohkkalaččat dáid buktagiidda.
Eanet dieđut
www.matportalen.no