Mii lea lieđđegavja?
Lieđđegavja leat smávva ávnnasčalmmiid iešguđetge sturrodagas ja lossodat, mat luitojuvvojit áibmui ja rivdet biekka mielde gavjjuhit eatnanšaddošlájaid. Lieđđegavjašlájat maiguin lea eanemus mearkkašupmi go lea lieđđegavjaallergiija, bohtet muorain or, hással ja soagis. Dasa lassin lea vel burota ja buot rássešlájat, erenoamžit timotei ja beanarássi. Guohpagavjanagat maid sáhttet addit seamma váttuid go dat maid lieđđegavja addá. Lieđđegavja alleriija lea dat go allergalaččat reagere viissis proteiinnaide mat leat muhtun lieđđegavjašlájain. Fágagielas gohčoduvvo dat lieđđegavja allergiija jahkeáigodat allegiijalaš rhinihtta dahje suoidneallergalaš nu go olbmot dadjet.
Lieđđegavjja oažžut go vuogŋat dan geahppaide, ja vel go darvánit liikkái, vuovttaide ja čalmmiide. Eatnasiidda ii atte váttuid. Allergalažži aktivrejuvvo dávddaid vuostálasttin, ja mielddisbuktá vuolšereakšuvnna njunnái ja/ dahje čalmmiide. Gorut reagere proteiidni mii lea lieđđegavjjas ja de luoita histamiinna ja eará vuolšebuvtta sisdoaluid mii adda bohtosiid nu go gasttiheapmi, golgi njunni ja čalbmesaŋáš.
Gii oažžu lieđđegavjaallergiija?
Lieđđegavjaallergiija boahtá dávjjimusat 5-40 agi olbmuide ja orro čájeheame ahte eambbogat ožžot dán dávdda.
Gos gávdno lieđđegavja?
Lieđđegavja gávdno viidát áimmus viissis jahkeáigodagain. Giđđat lea lieđđegavja muorain ja geasimielde leat rásiid ja burota dábáleamos lieđđegavjjat. Dábálaččat eai leat riiddoguovlluin ja duoddariin. Rásse- ja burotlieđđegavja ii leava nu guhkás go muorralieđđegavja mii leavvá máŋggaid miillaid. Erenoamaš guoská dat soahkelieđđegavjii, og dássedit nuorttiluládahkan sáhttá leavvat Lulli-Suoma guovlluin dahje Baltikumma rájes gitta Davvi-Norggga rádjái.
Diehtojuohkin lieđđegavjja birra addá juohke beaivve dieđu geasseáigodagas gos ain lea riikas áigodat iešguđetlágan lieđđegavjjašlájat mat leat áigeguovdilat allergiija oktavuođas. Ovdamearkan lea ahte soahkelieđđegavja áigodat Oslos lea juo meaddel mannan ovdalgo lea joavdan Romsii.
(Geahča lieđđegavjakálendara/ lieđđegavjadieđuid birra www.naaf.no)
Makker dávdamearkkaid addá lieđđegavjaallergiija?
Go lea lieđđegavja allergiija de golgá dávjá njunni, sakŋida, njunnedahpahat ja gasttiha. Čalmmiid golget, sakŋidit, ruvssodit ja bohtanit. Muhtun oažžu ástmá lieđđegavja áigodagas. Dáid dovdomearkkaid lea álki earáide fuomášit, muhto eará váttuid birra ii dieđe eará go ieš buohcci. Olles gorut reagere. Allergalaš dovdá iežas illáveajen ja váibbasin ja ii nagot konsentreret ja oahppannákca maid njiedjá. Máŋgasiid mielas čuohcá dát bargodillái ja skuvlabohtosiidda.
Máŋggas geain lea lieđđegavja allergiija sáhttet vásihit ruossoreakšuvnnaid – geahča Ávkkálaš diehtit ruossoreakšuvnnaid birra.
Movt bidjat diagnosa lieđđegavja allergiija oktavuođas?
Doavtti geas lea diehtu allergiija birra sáhttá čuokkisiskosa váldit geahččandihte reageret og lieđđegavjja, viessogavjja, guoba, elliid ávnnasčalmmiid vuostá, jnv. Goaikkanasa bokte mas sisdoallu lea iskosávnnas, ovdamearkka dihte lieđđegavjaluvvosat, biddjo liiki ala. Goaikkanasa bokte čuggejuvvo liikkái unna ráiggáš. Ruvssodan, saŋáš oassi liikis mas lea vilges skoavhli čájeha allergiija. Dakkár reakšuvdna, ja go leat oahpes allergalaš dovdomearkkat muitalit ahte leat allergalaš dan lieđđegavjjašlája vuostá mii leai luvvadusas.
Lea deaŧálaš ahte ii geavat allergiija tableahtaid manjemus 3-10 beaivvi ovdalgo iskos váldo. Iskos sáhttá čájehit lieđđegavjaallergiija.
Movt lea dilalašvuohta lieđđegavja allergiija ektui:
Mii doaivut ahte 20 % álbmogis leat unnit eanet duođalaš lieđđegavja allergiija- sullii 900 000 norgalaččain.
Ruotas gos leat dutkan lieđđegavja lassáneami ollesolbmuin, čájehit čuovvovaš logut:
8 % álbmogis 1981:s gitta 19 % álbmogis 2003.s. lea jahkkimis ahte Norgalaččain lea seamma máđohis lassáneapmi.
Doaibmabijut/ buorit rávvagat go lea lieđđegavja allergiija:
- Lieđđegavjaáigodagas lea badjelhearkivuohta eará allergenaid ja háhtádusaid vuostá. Leage dárkil ráinnasvuođas, várrogas garra hájaiguin, duhpathájas ja sullasaččain.
- It galgga biggohit viesu go lea alimus lieđđegavjanuoskkideapmi, namalassii iđiđa rájes gitta mannjelgaskabeaivvi rádjái.
- Ale goikat biktasiid olgun guovdu beaivvi. Lieđđegavja gortnit darvánit álkit biktasiidda.
- Basa/ doidde vuovttaid ovdalgo nohkat.
- Lihkádeapmi olgun lea buoremus áiggin goas lea unnimus leavvan. Muhtumiidda soaitá ávki geavahit gavjasuoji go omd. sykkelastá.
- Beaivečalbmelásiid geavhaheapmi sáhttá unnidit dovdomearkkaid čalmmiin.
- Skuvlaoahppit ja studeanttat geain lea lieđđegavja allergiija sáhtte ohcat guhkidit loahppageahččalanáiggi. Ferte doavtterduođaštus dasa.
Lieđđegavja allergiija dálkkodeapmi:
Váldočuokkis buot allergiija dálkkodeamis lea ahte ii leat lahkosin dan maid ii gierdda.
Gávdnojit olu dálkasat lieđđegavja allergiija vuostá. Dálkkodeamit sáhttet leat njunnespraya, čalbmegoaikkanasat, allergiijatableahtat (antihistaminer ja leukotrieneantagonister), sisavuoiŋŋahat dálkasat dahje boahkkumat. Ođđa doavtterdálkkas Xolair lea dál dohkkehuvvon Norggas. Lea oaivvilduvvon heajumus ástmábuhciide gos allergiija váikkuha olu dávdii.
Doavtir veahkeha válljet dálkasiid mat heivejit buoremusat dutnje. Lea deaŧálaš diehtit ahte allergiijadálkasat leat eastadeaddjin ja sáhttá mannat 1-2 vahkku ovdalgo dálkasat ollasit doaibmagohtet. Galget juohkebeaivve ja dássedit geavahuvvot áigodagas, vaikke dovdomearkkat sáhttet jávkat muhtun beivviid go lea unnan lieđđegavjaleavvan.
Deaŧálaš lea diehtit ahte váttut sáhttet vearáskit háhtadusaid geažil nu go duhpatsuovva, eksosa, dopmu, hádjavuoiddas, biegga, temperatuvrralonuheamit, infekšuvnnat, emosjonealla ja hormonealla fáktorat, ja vel alkohola.
(Geahča maid sierra faktaárkka allergiija boahkuheami birra).