Galbma dálki addá liige hástalusaid olbmuide geain lea ástmá ja vuoigŋanváttut. Buorit eastadeaddji doaimmat, rievttes dálkodeapmi ja buollaša vuostá várjaleapmi, de sáhttá sus geas lea ástmá liikká vánddardit dálvebuollašis. Buolaš iešalddis ii leat dat mii dávjjomusat buktá váttisvuođaid. Go lea čoaska dálki, de lea olgogavjja nuoskkideapmi áimmus, erenoamažit gávpogiin ja čoahkkebáikkin sáhttá ástmá vearáskit. Go dávjá lea nuorvu dálvet de maid lassánit váttut. Ástmá lea dávda mas leat máŋga ovdanbuktojumit, muhto eatnasat dovdet unohisvuođa galbma dálkki oktavuođas. Garrasit lášmmohallamin berre leat várrogas hirbmat buolašdálkin (<10 °C)
Mii dáhpáhuvvá?
Sivvan dasa ahte máŋggas geain lea ástmá vearáskit go galbma áimmu vuigŋet de lea badjelmeare hearkivuohta sivalaš dasa ja ii ge buolašállergiija. Go galbmaáimmu vuoigŋá de mielddisbuktá ahte vuoiŋŋahat sáhttá goikat ja dasto gáržžideapmi. Njunneráiggi bokte šaddá váttis vuoigŋat go lea hui galbma dálki. Ástmá olbmuide addá njálbmevuoigŋan maid váttisvuođaid go de vuoiŋŋahat gáržu vel eanet dan dihte go áibmu ii háhppet liegganit ovdalgo olle vuoiŋŋahahkii.
Njunis lea hui deaŧálaš rolla várjalit vuoiŋŋahaga áibmokeahtes áimmu vuostá ja lea čájehuvvon ahte njunnesturrodat váikkuha njunnevuoigŋamii. Inuihtat ellet hirbmat galbma dálkkádagas (Ruonaeatnamis), ja dutkamuš lea čájehan ahte sis leat stuorát njunneráiggit go eará olmmošjoavkkuin!
Buolaš ja lášmmohallan
Lea deaŧálaš fuomášit ahte lášmmohallan garra buollašis sáhttá vearáskahttit ástmá jus ii fal leat doarvai várjalan. Ástmá mii boahtá das go rahča sáhttá leat dat go garrasit lášmmohallá galbmadálkkis go de oažžu galbma áimmu njuolga vuoiŋŋahahkii. Dat váttisvuohta ahte ástmá oažžu go rahčá, boahtá das go garrasit lášmmohallá dahje gilvohallá eanet go 15 buolašgrádas.
Maiddái normála vuoiŋŋahagat, sihke elliin ja olbmuin, sáhttet muhtumin reageret go rahčet buollašis. Vuoiŋŋahagaid gođusiskosat geassinbeatnagiiguin geat leat beanavuodjimis leamaš Alaskas čájehedje iešguđetge gráda vuolššireakšuvnnaid- juste nu movt min gilvočuigiin go gilvvohallet galbma dálkkin.
Lea liikká deaŧálaš muitit ahte lihkádeapmi buorida kondišuvnna ja dat ahte máhttá eallit ástmáin. Sis geain lea ástmá sáhttet searvat dávjá lihkádemiide, maiddái galbma dálkin, go fal lea bures sudjen njuni ja njálmmi buollaša vuostá ja rievttes olu eastádeaddji dálkasat. Lášmmohallama berre heivehit olbmos olbmui. Obbalaččat eai berre olbmot geain lea ástmá kondišunlášmmohallama váldit ja erenoamažit go lea vuollel -5 gráda.
Buolašástmá ii leat seamma go buolašallergiija!
Buolašallergiija lea rušmasat mii boahtá das go eksponere, erenoamažit galbma čázis. Rušmasat mat bohtet buollašis dahje galbma čázis sáhttet mielddisbuktit garra reakšuvnnaid dainna lágiin ahte stuora oassi gorudis bohtana. Buolašallergiija sáhttá leat sivvan allergiija šohkii. Buolašallergiija boahtá dávjá das go lávgu hirbmat galbma čázis.
Buolaš ja ávnnasčalbme nuoskkideapmi
Galbma dálkkiid ja go lea goalki ja stuora tráfihka gávpogiin ja čoahkkebáikkin, addá lasi gássaid ja duolva áimmu. Nitrogendioksid, NO2
Boaldinmotovrrain (boares biillain) sáhttet dagahit eanet áibmonuoskkideami. Erenoamažit ástmá olbmot reagerejit NO2 :n ahte vuoiŋŋahat hedjona. Norggas lea eksosa dieselmotovrrain mat dagahit eanet nuoskkideami olgun. Seamma go luoddatráfihka de lea muorraboaldámuš galbma dálkkin stuora gáldu áimmunuoskkideapmai mas leat olu gavjjat. Dás leat boares ommanin eanemus luoittámušat. Gavjjat sáhttet mielddisbuktit dahje vearáskahttit ástmá olbmuin geain leat bissovaš vuoigŋanváttut. Gavjjat maid sáhttet leat allergenat mat buktet allergiijaid.
Várjaleapmi/Eastadeapmi
”Jonas” maska Norgga Astma- ja Allergiijasearvvis addá buori várjáleami galbma ja goike áimmu vuostá ja lea buorre ástmá olbmuide geat dovdet iežaset vearrábut galbma dálkkin. ”Jonas” maska addá maid buori várjáleami go lásmmohallá galbma dálkin. Gáhpir, čeabet dahje čeabetliidni mas leat ráiggit dagahit ahte áibmu lieggana ovdalgo vuoigŋá dan sisa. Dan geažil šaddá geahppaseappot ástmá olbmuide ja earáide geaid mielas lea lossat vuoigŋat njunneráigge buolašáigge. Sáhttá doarjaga oažžut Álbmotoajus jus spesialistta dahje geahppedálkodeaddji addá rávvaga nu. Go váldá oktavuođa NAAF:n dahje min ruovttusiidduin de oažžu čállosiid.
Go leat ástmáváttut buollašis de gávdnojit dát nammasaš dálkasat (bricanyl dahje ventoline) mat dagahit vuoiŋŋahat galljuma ja váttut unnot. Jus várjala rievttes ládje ja geavaha dálkasiid riekta, de eai dárbbaš olbmot geain lea ástmá ballat lihkádeamis olgun go lea badjel -15 gráda. Muhto ástmádávda lea olbmos olbmui ja rieddada stuorrát ja muhtumat mearkkašit vuoigŋanváttuid dušše moatti galbmagrádas. Lea deaŧálaš dovdat iežas dávdda ja vuhtii váldit dan.
Deaŧálaš lea maid muitit ahte boarrásat, buohccit ja smávva mánát eai gierdda beare galbma áimmu go earát. Smávva mánát eai máhte dieđihit jus dovdet unohisvuođa ástmá geažil. Garra buolaš sáhttá addit eará váikkuhusaid dearvvašvuhtii, nu go omd. šuvččodeapmi. Lihkki lea erenoamaš hearki galbma dálkin ja jus lea maid garra biegga ja savdaáibmu.