Mii lea eksema?
Eksema lea iešguđetlágán sanjáš mii addá lihkkedávdda. Atohpalaš eksema, guoskkahuseksema, seborroiska eksema ja lihpareksema leat dábálepmosat. Atohpiija mearkkaša earálágán, mii dán oktavuođas lea earálágán lihkkii ja lea namahussan sogaváddu allergiijalaš ekseman.
Eksema sáhttá bistevaš, guhkesáiggi dahje fáhkka ihtit, ja eatnasin lea nu ahte geasset lea buoret ja dálvet fas vearáska. Dat mii lea bissovaš, lea mihtilmas ihtáluvvon sanjáš. Go gazzu, šaddá lihkki dakko garas ja mii álkibut luoddana. Fáhkka eksema ihtin lea rukses, bohtas ja sanjašlihkkii mas sáhttet leat čáhceskoavhlit.
Vuosttilašvuohta infekšuvnna vuostá lea heajut go lea eksema, ja de álkibut vuolššiduvvá, sáhttá maid soppa šaddat.
Gii oažžu eksema?
Atohpalaš eksema leat dávjá mánát geat ožžot. Norgga mánáin leat árvvu mielde 15 % geat ožžot eksema. Go mánát leat moatte mánnosaččat de álgá dávda dávjimusat ja 60 % sis jávká njeallje jahkásažžan. Sáhttá mannjil boahtit ruovttoluotta, nuppelot jahkásažžan dahje rávisolbmo agis. Guoskkahuseksema lea hárve smávva mánáin, muhto lassána go ollejit skuvlla ahkái. Beljjiid ráiggaheapmi, piercing ja go atná lihke vuostá metálla mii ii leat albma lea lasihan gusokkahusallergiija nihkkela vuostá. Seborroiska eksema lea oalle dábálaš. Eksema sáhttá boahtit vuosttaš mánuid juo eallinagis, muhto lea eanemus dábálaš rávisolbmo agis.
Makkár dávdamearkkaid addá eksema?
Atohpalaš eksema addá goike ja sanjaš lihkii.
Guoskkahuseksema maid easka lea ožžon dahje lea ruovttoluotta boahtán, buktá ruvssodan ja bohtas lihkii mas leat smávva ja stuora skoavhllit ja háviid dakkár sajiin mat leamaš lahkosin báikkin gosa lea guoskkan. Jus guoskkahuseksema lea guhká bistan, lea lihkkii goika ja luoddanaddá. Garra sanjaš lea dábálaš. Álgobáliid lea eksema dušše dakko gokko lihkkii lea leamaš oktavuođas dasa maid ii gierdda., muhto mannjil sáhttá viidánit eará sadjái gorudis.
Seborroiska eksema smávva mánáin lea vuodjás ja ruvssodan lihkkii mas leat vuodjás skárttat oaivvis ja gállus, amadajus ja lihkkemáhcastagain niskkis ja vuolágeahčen. Rávisolbmuin leat ruvssodan, vuodjás, gádnás lihkkii guovddáš báikkin amadajus, oaivveasis, belljjiid duohken ja čiččiin. Raksaeksema lea olggosoainnahat dego ruvssodan, livttes siedjás lihkki raksabáikkis.
Sivat eksemaide:
Atohpalaš eksema sivaid eat dovdda. Allergiijat lea muhtumiidda váddun, muhto ii dušše dat. Dávda lea evttolaš sogaváddun ja birrasa ektui. Dábálaš lea ahte earát bearrašis ožžot atohpalaš dávddaid (ástmá, eksema dahje suoidneallergiija). 20-30 % buhcciin sáhttá gávdnat allergiijaid mat muhtumiin lea eksemai mearkkašahtti.
Badjelhearkivuohta ii leat sivalaš seborroiska eksemai, muhto dálgarávssain lea dávdareakšuvdna ja dasa sáhttá sivvan leat geavvanguobbarat mat lihkis dábálaččat gávdnojit. Olbmuin geain lea vuodjás lihkkii ja olu dálgašaddu boahtá dávjjibut sivva.
Guoskkahuseksema boahtá das go lihkkii reagere ávdnasiidda masa guoská. Dilálašvuohta sáhttá sihke allergiija dahje ii-allergiija. Ii-allergiija reakšuvdnii lea njuolggo guoskkaheapmi liikeháhtádussan ávdnasiidda nu go sáibbut, čáhci ja desinfekšuvnna ávdnasat. Allergiijalaš reakšuvnnat bohtet buot allergiijaiđihan ávdnasiiguin nu go nihkkel, krom, gummi,formaldehyd ja hádjavuoiddas..Cissa ja baika leat háhtáhusat raksa ihtáluvvamii.
Eksema dálkkodeapmi:
Deaŧáleamos eksema dálkkodeapmi lea ráinnasvuohta, systemahtalaččat vuoidasiiguin vuoidat, eastadit ahte liiki goika, ii gaccut, unnidit dan maid ii gierdda ja unnidit dakkár biepmuid mat vearáskahttet eksema. Beaivváš ja sáltelávgun ávkkuhit bures gehpes ja unnan eksema vuostá. Kortisonavuoiddas lea buorre eanas dilalašvuođain. Dat lea maid oadjebas jus geavaha rievttes vuoidasa rievttes sajes gorudii rievttes áiggis. Doavttir sáhttá neavvut movt galgá vuoidat.
Dábálaččat sáhttá dadjat ahte garra dálkasa geavaha nu guhka go lea dárbu. Jus vállje beare almmehis dálkasiid de ii ávkkut eksema ektui. Jus vuoiddas ii buorit, de dávjá olles kortisondálkkodeapmi manna duššas. Boađus lea ahte eksema vearáska. Mánás geas ovdal lea leamaš eksema ja dat fas boahtá ruovttoluotta, sáhttá geahččalit 2. dahje 3. joavkku steroida vuoidasit. Go eksema lea buoret guvlui, sáhttá hárvebut vuoidat. (juohke 2.- 3. beaivvi) go eksema lea áibbas buorre, de joatkit vuoidasiiguin vuoidat 1-2 geardde vahkkus oažžundihte buriid bohtosiid. Buori ládje vuoidat ávžžuhuvvo lávttasgeassin vuoidasin iđit eahket ja álo mannjil go lea basadan. Jus geavaha kortisonavuoidasa, galgá vuordit moadde minuhtta ovdalgo fas vuoidá lávttasgeassin vuoidasin.
Kortisonkeahtes eksemavuoidasat (Elidel®, Protopic®) sáhttá maid geavahit, ja berre geahččalit go lea bissovaš eksema. Ovdamunni dáid vuoidasin, lea ahte eai váikkut liikeassodahkii vaikko guhkiid áigge daid geavaha, ja dat sáhttet eksema vuostá leat hui buorit.
Jus liikevuolši lea de ferte dálkudit dan ovdalgo geavaha dáid vuoidasit.
Medisiinnalaš čuovgadálkkodeapmi dahje klimadálkkodeapmi sáhttá doaibmat bures. Muhtumat gal vearáskit, sáhttá dan dihte go háhtádussá bivastagain. Áiggi ektui lea hui ádjái ja lea ressursa gáibideaddjin ja hárve lea heivvolaš mánáide vuollel skuvlaagi. Dálkodeapmi lihkostuvva jus olmmoš diehtá dálkkodeami birra ovdagiiti. Eksema sáhttá leat giksin, muhto árra dálkkudeapmi doalaha dávjá nu ahte sivva ii vearás. Dávjá dávda nohka iešalddis- 80 % lea dávda buorránan 18 jahkásažžan. Doaivumis buorre eksemadikšun buorida bohtosit.
Fáktorat mat sáhttet vearáskahttit
Čavges biktasat, roavva ullodiŋggat, polyester, garrasit ivdnejuvvon biktasat, njuoskas, hudja, vuolššit, biebmoávdnasat, kloračáhci, duhpatsuovva, hádjavuoiddas, allergiija, alkalisttalaš sáibbut, buoiddi eretválddihan kemikálat ja liekkasvuohta. Mánná ieš buoremusat diehtá makkár biktasat satnjidahttet.
Eksema eastadeapmi
Muhtun iskosat čájehit ahte atohpalaš eksema dovdomearkkat sáhttet eastadit muhtun muddui jus máná njámáha vuosttaš jahkebeali. Njámáhit lea dearvvašlaš. Eadneolmmoš ferte garvit biepmuid maid ii gierdda go lea áhpeheapmi, vaikko lea ge eahpeviissis lea go dat váikkuhus mánnái.
Movt oažžut veahki:
Eksema mii ii leat nu vearrái ja eksema mii fas jávká ja ihtá sáhttet leat ráđiid ja neavvumat oažžumis dearvvašvuođastášuvnnas. Vearrás dillin váldo oktavuohta fástadoaktáriin gii čujuha viidáset spesialisttaid lusa. Friddja buohcceviesso válljen Norggas sáhttá válljet diehtojuohkinvuođu bokte. Dán neahtabáikki bokte ja nuvttá telefuvnnummár, 800 41 004, oažžut duohta dieđuid dálkudanbáikkiid birra. Friddja buohcceviesso válljen addá maid dieđuid rivttiide ja dan ahte lea riekti válljet buohcciviesu. Geahča. www.sykehusvalg.no